1. Zil (cucumber) hi ti daat tampi ai tel mi a si. Kan taksa hrangah a herhbau mi ti daat 96% a khahter khawh lawng zong si loin tur" poison" zong arak kan hlonh piak khawh ti a si.
2. Zil hi vitamin A le C a khahter khawh than lawng si loin minung taksa schung i a sa mi a kiamtertu/ adaihtertu kho tu asi fawn. Cuhlei ah taksa a hninghno ter, a dawhter pinah thazaang zong avan ter khawh than.
3. Zil ei ruangah taksa chung i zawtnak a um ttheu mi zong adamter ti asi.
4. ZIL hi ih hlanah cini he ei sehlaw lungmih (ti cercur) kan ummi zong khi a rehter khawh ti asi.
5. Zil hi kan taksa, kan thitha a dihcan zongah a khahchilh kho tu asi hlei ah kan tit hrangah zongah a tha khun cuang ti asi.
6. Zil hi ti daat tampi ai tel ruangah kan taksa i a herhlo mi riim/ tlawr (oil) pawl zong arak reh ter ti asi, kan nunnak hrangah arak kan bomhtuk, kan nunnak hrangah hawi thatuk arak si.
NA EITAM KHAWH CHUNGIN EI KHAWH I ZUAM, ASINAIN ZEIPOH HI A TAWK LE ZAWN CIO IN EI NING THIAM HI A THA.
Online News van leh mi asi.
No comments:
Post a Comment